Alla översättningar

Edgar Kurn oli üks neist rohkem kui 30 000 eestlasest, kelle Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud rahvusvahelist õigust rikkudes sõjasuvel 1941 Eestis sundmobiliseerisid. Rinde asemel saadeti eestlased hoopis tagalasse metsatööle, sest neid ei usaldatud. Põhja-Venemaal Kotlase lähedal pidid nii Kurn kui ka tema saatusekaaslased töötama ebainimlikes tingimustes üle poole aasta. Kolmandik meestest suri nälga, nakkushaigustesse või kurnatusse, sest sisuliselt oli tegemist surmalaagritega. Kurnil oli õnn ellu jääda – veebruaris 1942 viidi ta ühes tuhandete teiste eestlastega Tšebarkuli, kus hakati formeerima Eesti diviise.

Hulljulge põgenemise päevik.
IMETABANE TEEKOND: Punase joonega on kaardil märgitud Edgar Kurni rännak Venemaal mobiliseerituna, sinisega tema põgenemismarsruut.
Juulis 1941 punaväkke võetud Edgar Kurn otsustas aastapäevad hiljem kesk Venemaad kroonust jalga lasta, valides selleks uskumatu tee. Ta põgenes Afganistani.